Eesti mee päevad on parim meeturg

Tänavu on keskmine meeaasta, hindab mesinik ja Eesti Meetootjate Ühenduse liige Ardi Asten. Hea võimalus mett osta on Eesti mee päevadelt, kus saab ka mesinikega suhelda.

„Mina võrdleks mett veiniga,“ ütleb Pärnumaa mesinik Ardi Asten, kelle mesila asub kuulsas paigas Kurgjal, vaid mõni kilomeeter Carl Robert Jakobsoni talust eemal.

Nii nagu veine on punaseid ja valgeid, ühest ja samast piirkonnast pärit, kuid erineva maitsega, nii on ka meed laias laastus kahesugused: tumedad ja heledad, tugeva- ja mahedamaitselised, peenkristalsed ja jämedama kristalsusega, igas piirkonnas oma maitsega ja samas paigaski aastati maitseerinevustega.

Taim, mis meekorje ajal õitsemisel domineerib, annab meele maitse ja värvuse. Tänavu on Lääne-Eestis valdavalt meed tumedad. Mee värvust seostatakse ka muldadega ning Pärnumaal annavad rasked savimaad samuti meele tumeda tooni.

Tänavust meeaastat hindab Ardi Asten keskmiseks. Viimastel aastatel on mesinikke kimbutanud uus mure: suured talvekaod, kus mõnel pool on lausa pool mesilast talvel otsa saanud. Mesilased kaovad. Miks? Vastus ei tea keegi ja mesinikudki ei oska selle vastu midagi ette võtta. „Hilissügisel jääb mõni taru tühjaks, mesilased on välja lennanud ja enam tagasi ei pöördu,“ kirjeldab Asten. Asi on üleilmne, sama mure on mesinikel ka mujal Euroopas ja kaugemalgi. Euroopa Liidus on see olnud juba kõneaineks ja otsustatud meetmeid rakendada. Kas need mesilastele mõjuvad, vara öelda. Eestis kuuldavasti alustatakse kõigepealt mesilate haigusseiret.

Eesti mee päevad

Traditsiooniline mesi on värskena vedel ning hakkab aja jooksul kristalliseeruma. Selle protsessi aeg sõltub mett andnud taimedest ning kestab nädalast paari-kolme kuuni. Kui asjatundjalt küsida, et kuidas eristada naturaalset mett kunstlikust, siis tavavastus on, et naturaalne mesi peab kristalliseeruma. Aga lehe- ehk okkamesi ei kristalliseerugi! Seda mett saavad mesilased koguda siis, kui suurte temperatuurikõikumiste juures eritavad kuuseokkad ja puuelehed mesikastet.

„Tarbijal peab olema usaldus mesiniku vastu,“ ütleb Ardi Asten. Kuigi mehel on 22 aastat mesinikukogemust, väidab ta, et ega temagi suudaks alati kinnitada, kas mesi on õige või mitte.

Et kvaliteetne mesi jõuaks tarbijani, selleks korraldabki Eesti Meetootjate Ühendus juba aastaid Pirital Eesti mee päevi. Seal saab mett osta mitte vahendajatelt, vaid otse mesinikelt-tootjatelt, kelle tootmist kontrollib veterinaaramet ja ühendus ise ning kelle puhul on kauba usaldusväärsus tagatud.

Meepäevadel on võimalus mesinikega suhelda, nõu küsida, mitmesugusid meesid maitsta ja endale oma kindel mesinik leida.

Kreemjas või vedel mesi

Kreemjas kristalliseerunud mesi on väga levinud Soomes ja Rootsis. Selline pehme mesi saadakse mett mehaaniliselt segades. See mesi ei lähe kõvaks ning toatemperatuuri juures saab seda alati saia peale määrida. Ardi Asten on sellist mett kümmekond aastat teinud ja tema mesila toodangust moodustab kreemjas mesi ligi kolmandiku. Meie tarbija aga eelistab Asteni sõnul klassikalist vedelat mett.

Kui isegi sama korjeala mesi võib igal aastal olla erineva maitsega, siis n.ö puhtaks meeks võib pidada kanarbikumett. Kuna see on teistest meedest paksem ega tule vurritamisel raamist välja, siis tuleb seda sealt välja pressida. Nii ongi kanarbikumesi meil ainus kindel ühe kultuuri mesi ja kuna tööd on sellega rohkem kui teiste meedega, siis on ka selle omahind ja müügihind teistest kõrgemad. Tänavu on kesine kanarbikuaasta ning Asten arvab, et meepäevadel võib kanarbikumett vaid esimese päeva ostjatele jätkuda.

Mahe ehk ökomesi

Ardi Asteni mesilast saab ka mahe- ehk ökomett. Võhik võiks arvata, et kõik meed on mahedad, aga selgub, et pole. Mahemee tootmiseks on palju rangemad reeglid, nagu näiteks: kolme kilomeeteri raadiuses korjealast ei tohi olla maanteed, asulat, tehast ega põldu. Mahemesilaste ravimisekstohib kasutada vaid looduslikke ravimeid. Igasugune keemia on välistatud! Talvesöödaks võib mahemesilastele anda vaid tavamett või mahesuhkrut. Mahemee käitlemiseks on vaja eraldi ruume ja seadmeid, mis ei puutu kokku tavameega.

Välimuselt on mahemesi hele ja kreemjas, maitselt tõesti mahe, paitab keelt ja sulab õrnalt suus. „Mahemesi on Eestis nii puhastes tingimustes korjatud, kui üldse on võimalik,“ ütleb mahemesindusega viis aastat tegelnud Asten. Ja kui kõik nõuded on täidetud – ning teisti ei saagi - , siis tuleb omahind tavamee omast kallim ja lõpphindki kõrgem. Paratamatult eelistab inimene odavamat, tõdeb mesinik. Eesti elanikest on vaid 2% valmis maksma kallimat hinda puhtama toidukraami eest.

Kuidas mett säilitada

Ideaalne pikaajaline hoiutingimus on +3 kraadi pimedas, jahedas ja kuivas. Kohesel tarbimisel võib mesi seista ka köögilaual. Kui õietolm, mida mesi sisaldab, saab valgust, võib see mee n.-ö käima ehk elama panna, mille tulemusena võib mesi kevaditi pehmemaks muutuda. Seepärast peakski mett hoidma jahedas, kuid mitte külmkapis, sest mesi imeb niiskust.

Nagu öeldud, sõltub mee kristalliseerumine taimedest, kust mett korjatakse. Kui mesi on läinud kõvaks, siis tuleks meepurk panna kraanikaussi leigesse vette ja lasta aeg-ajalt sooja vett juurde. Nii saab mett pehmendada, ilma et selle omadused muutuksid. + 40 kraadi aga on mee jaoks piir, mille ületamisel hakkavad mees toimuma mittevajalikud protsessid.

Lihtne reegel on selline: mida kõrgemal temperatuuril on mesi, seda lühemat aega tuleks mett selles hoida. Seega pole ohtu, et kohvi või tee sisse mett ei võiks lisada – pole need joogid joodavad keemiskuumalt ega püsi ka kaua kuumana. Mee väärtuslikud omadused ei kao kohe, kuid tund üle 40-kraadises kuumuses juba kahandab väärtust.

Viimsilastel on võimalus osta mesinik Ardi Asteni karupildiga mett Viimsi Marketist, Biomarketist ja valla ainsast spetsiaalsest lillepoest ning eesti mee päevadelt, mida peetakse Pirita Lillepaviljonis  sel nädalavahetusel. (Päevade kohta ilmus täpsem info eelmises Viimsi Teatajas.)

Annika Poldre